Natukene kõigest

Uskumatu, aga Noorhärra ongi koolilaps!

Ja siinkohal ei saa ma varjata kogu seda rõõmu mis 1.septembril kaasnesid.
Eks oli ka pisikene vahejuhtum, aga saime sellest kenasti üle ja pidu jätkus ikka täishool edasi.

Esiteks olin ma täiesti VAIMUSTUSES oma poja aabitsast! See on tõesti nii ilus, lastepärane ja tore abimees terveks aastaks. Siinkohal on kirjastus suuresti vaeva näinud, et lastel oleks tore uusi teadmisi omandada! Kes veel ei ole kursis, siis see aasta jagati imeilusaid Lotte teemalisi aabitsaid ;)
Teiseks olen ma ülirahul kooliga kus mu poeg õpib ja Tema klassijuhataja, õpetaja Evelin Uiboga! Minu arust on tegemist suurepärase inimese ja pedagoogiga, kes pühendub täielikult oma töösse ja igasse lapsesse kui indiviidi!
Kool on ikka sama armas ja kodune nagu minu koolitee ajal! Muidugi väsib aastatega iga maja(ja sinna ei saa midagi parata), kuid see hubasus ja teine teisest hoolimine on endiselt olemas ja väga aktuaalne!
Kolmandaks olen ma niiiii rahul oma pojaga, sest Ta on püüdlik, õpihimuline ja igati tubli! Õpetaja on teda ikka kiitnud, et loeb kenasti ja tunnis teeb kaasa. Ma arvan, et suuresti on vundamendiks olnud Noorhärra lasteaiakasvatajad, kes nägid temaga palju vaeva, kuid iga see pingutus on ennast tublisti ära tasunud! Õppima sundinud ma ei ole, ütlen ausalt, sest mäletan oma lapsepõlvest, et ema sundis mind pidevalt lugema raamatust iga päev ühe lehekülje ette ja mida aeg edasi, seda hullemini hakkasin vihkama raamatute lugemist.. Seega.. Kõik tuleb ise, ja omal ajal. Minu toetav õlg on ikka abiks õppimisel, sellepärast pole vaja pabistada!

Kooliga seoses on nii palju tegemisi, et ma pole suurt tihe blogija, seega palun ette vabandust! Aga.. Kirjutan kohe kui aega saan, ausalt!

Olge tublid ja ärge külmetage! :)
Õue minnes pange ennast ikka soojalt riidesse, sest sügisilmad on nii petlikud ja nohupoiss ootab ükskõik millise nurga taga oma ohvrit! :D