Mõeldes ilusaid mõtteid..

Ma pole siiani aru saanud - miks üks inimene on määratud meile terveks eluks kui teised vaid viivuks!? Küllap neil on oma aeg ja ülesanne täita ning kui see saab tehtud on aeg sammuda edasi.. Ma olen tänulik absoluutselt igale inimesele kes mu eluteele on sattunud ja iga õppetunni eest mida see on endaga kaasa toonud. Eks muidugi on olnud ka valusaid ja pettumusi täis hetki, kuid olen enam kui kindel et just kõik see ongi minust teinud minu...

Ma usun või õigemini tahan uskuda et igas inimeses on olemas see hea pool. Mis sellest et alati ei paista see võib olla välja, kuid see on kindlasti olemas! Kui me püüaksime kasvõi pisut olla hoolivamad, mõelda rohkem positiivsemaid mõtteid, aidata hädasolijaid - on maailm vaieldamatult parem koht kus elada!

Kõige puhtamad hinged on muidugi lapsed! Nad on alates sünnist siirad, rõõmsad, muretud ja kui ma neid vaatan, tahan isegi muutuda paremaks inimeseks. Ei, mitte nende või maailmas elavate inimeste heaks vaid enne kõike selleks et ükskord keegi saaks uhkusega öelda et vaata teda! Ma ei püüdlegi ideaalsuse poole, kindlasti mitte, sedst seda ei olegi olemas aga.. Tahan elada õigesti! Et ei peaks midagi kunagi kahetsema!

Minu arvates peaks inimene elus üldse järgima kahte rusikareeglit: esimene on see et teistest ei tohi taga rääkida ning nende tegusid hukka mõista ning seda sellel lihtsal põhjusel et me ei mõtle tihti asjadest veidi ette.. Noh, et millised tagajärjed on meie tehtud tegudel ja öeldud sõnadel. Meie sees peaks alati elama see "keegi" kes julgeks öelda stopp, sa teed asju valesti või nii ei tohi.. Me ei tohiks hukka mõista teiste tegusid kuna meil kõigil on oma kindel saatus ja elutee ning oma kindlad õppetunnid mida peame elades kogema ning õppima. Ja kui midagi tundubki vale, siis meil on alati valiku võimalus käitumiseks, ütlemiseks, mõtlemiseks-peaasi et need oleks õiged valikud!
Teine rusikareegel on see et elada tuleb nii et keegi ei saaks haiget. Muidugi, see tundub vältimatu aga me saame kontrollida ennast ning teadagi algabki parem maailm just seestpoolt. Ega asjata öelda "mida külvad, seda ka lõikad".. Inimesed võiksid ükskord jätta selle viha, solvumised ja mõelda kuidas nemad ja teised saaksid elada nii et kõigil oleks hea!

Teisi kritiseerida, maha teha, taga rääkida, solvata - on kõige lihtsam, seda oskab igaüks.. Aga et andestada, olla mõistev - see nõuab palju pingutusi. Ärgem siis unustagem pingutada, iga päev!


:)